Head kaasmaalased!

Elame vabas Eestis. Vabaduse hind on olnud kallis. Oleme ajas palju kaotanud ja tihti unustanud kui raskelt see on tulnud. Kiires elutempos ei ole aega tähelegi panna kuidas maailm areneb ja muutub. Harjumatu on kuulda kui arvatakse, et vabadus võib olla ohus.Oleme tõesti alles noored vabadusekandjad. Haritlastest ja lastevanematest sõltub kui palju me suudame noortele sisendada isamaaarmastust, kodusoojust ja ühistunnet. Me suudame luua ühistunnet laulu-ja tantsupidudel, olümpiavõitude puhul, linnapäevadel rongkäigus liikudes. Kas sellest piisab, et tagada jätkusuutlik noore riigi areng. Mis meid ühendab?
Oleme uhked, et meil on oma president, hümn, lipp, raha, rahvusvärvid. Tore on näha kuidas rahvusmustrid tungivad taas meie igapäeva ellu. Arvan, et ühistunnet tuleb paikkonnas suurendada. Igal aastal tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha ja taasiseseisvuspäeva. Täna küsitakse, kas raskel ajal tuleb tähistada neid sündmusi kui iga nädal suureneb töötute arv ja mõnel perel napib toitu. Arvan, et tuleb, sest tähtsaid ajaloolisi hetki tuleb tähistada ja meenutada. Mida vähem me hindame neid väärtusi, mida on loonud me esivanemad, seda raskem on seda hoida kui me ei tea sellest kõike. Tunnustagem vabadussõjas võidelnud ja langenuid. Nende teod on hindamatud.
Raha napib kõikides eluvaldkondades. Peame suutma kokku leppida need kollektiivsed hüved, mille edendamisest võidavad kõik. Meile on tähtis elukeskkond ja turvalisus. Meie kõikide tegemistest sõltub, milline on Jõgeva pikemas perspektiivis. Haridus ja elukestev õpe, ettevõtlus, seltsitegevus ning kodanikeühendused, on meie edu võti. Ettevõtlusest sõltub, kui palju jääb inimesi piirkonda. Tänasel raskel ajal vaatavad kõik ettevõtjate poole. Tootke, eksportige, looge töökohti. Milline koorem ja vastutus? Kas nad soovivad seda?
Arvan, et soovivad. Ettevõtjahing on kord selline.
20 aastat tagasi alustasid esimesed eraettevõtted taasiseseisvunud Eestis. Tänaseks on esimene ring täis saanud, mitmed on lõpetanud, kuid elu annab võimaluse uuele ringile minna nii uutele kui vanadele tegijatele. Täna on õige alustada. Aga tuleb teha hästi ja hingega, siis tulevad ka tulemused.
7 aastat tagasi toodi Jõgevale külmalinna idee Jõgevamaa ettevõtlikke inimeste poolt. 70 aastat tagasi sündinud külmarekord annab selleks võimaluse. Tänasel talvel oleme seda tiitlit kindlalt kandmas. Võib ju arvata, et külm on negatiivne. Sinna pole midagi parata kui külm näpistab. Meie teha on see, et sellega tuntust ja kasu saada nii kultuuri kui ka ettevõtlusvallas. Toon mõned näited. Jõgevalt saab kõige soojemaid käpikuid, sokke, mütse ja kampsuneid.
Meil valmivad puittooted ja kõige stiilsemad termomeetrid. Meie toodame ja reklaamime tooteid, millega saab külmast võitu. Meil saab talviseid tegevusi teha kõige kauem ja paremini. Meie majade räästas ei ole purikaid, vaid külmutame ja sulatame neid show mõttes ise. Oleme eeskujuks majade soojustamisel. Jne.jne. Meil on juba Jõuluvana kodu, Küüslaugu ja Jääpurikafestival. Meie enda fantaasia ja leidlikus, kuidas edasi minna.
Vaadates tagasi 2009 aastasse, siis Jõgevale oli see sündmuste ja teguderohke. Valmis esimene bussijaam, tenniseväljakud, kesklinnatänavad said uue katte, toimusid Võidupüha paraad, kergejõustiku Kuldliiga, TV 10 olümpiastarti, Vooremaa 30 auhinnavõistlused maadluses, Linnade suvemängud ja SK Tähe edukas hooaeg nii Eestis kui ka Euroopas. Jõgeva linna staadion sai esimesed tõelised tuleristsed. Saime hakkama.
Ilmusid raamatud „Jõgeva linna lugu“, „Võidelge ja võitke“ ning „Külmalinn Jõgeva“.
Aasta jooksul on juba tunnustatud paljusid tublisid inimesi, kes panustasid linna üritustesse. Eesti Vabariigi 92.aastapäevale pühendatud pidulikul õhtul tänasime inimesi, kes on veel silmapaistnud aasta jooksul. Kokkuvõttes väärib kogu Jõgeva linn väärib tunnustamist. Me saime kõigega suurepäraselt hakkama.
Aasta tunnustamine kulmineerus Aasta teoga, mida valitakse teist aastat. Konkursile saabus üle 25 ettepaneku, mille seast komisjon valis välja 4 aastategu erinevates kategooriates.
Komisjoni arvamus ühtis rahva arvamusega. Tunnustasime nii era-, mittetulundus-kui ka avalikku sektorit, sest kõik on nad meile tähtsad.

Tunnustame ja väärtustame inimesi, kellega koos hoiame Eesti ühtsena.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva Teile kõigile!