Eesti Vabariigi 90 sünnipäeva rüpes tähistas möödunud aastal oma 70-ndat sünnipäeva Kesk-Eesti väikelinn Jõgeva. Linn, mis alustas iseseisvat elu pärast Tapa- Tartu raudtee valmimist 1876.aastal. Tänu kaubavedudele ja reisirongide liiklusele arenes paikkond jõudsalt aleviks ning 1938.aastal tunnustati linna õigusega. Vaatamata lühiajalisele kujunemisloole, on siin paigas elatud väga aktiivset elu ning kogunenud on palju kodupaiga mälestusi.
Jõulukuul tutvustati Betti Alveri muuseumis vastilmunud raamatut „ Mälestuste Jõgeva”, kus muuseumi juhataja Toomas Muru esitles veel trükivärvi järele lõhnavat raamatut linnarahvale. Raamatu autoriteks, kes oma mälestusi rääkisid või üles kirjutasid, on 12 eakamat linna elanikku. Need inimesed kuuluvad ühtlasi „Klubi-38” liikmete hulka, kes elasid siin paigas linnaõiguste saamise ajal. „ Pilt, mis Jõgeva linnast avaneb, on selles mõttes tähelepanuväärne, et ta pole ajaloo, teoreetiline ega teaduslik pilt, vaid on isikupärane, südamlik ja lihtinimese vaatepunktist nähtud”, lausus kirjanik. Taolise raamatu, kus on talletatud siinsete inimeste lihtsakoelised lood linna kujunemisest, väljaandmise idee tekkis juba mitmeid aastaid tagasi, kuid paraku ei leidunud pikka aega lugude kokkukirjutajat. Olen õnnelik, et T. Muru selle tänuväärse töö ära tegi.
Ajalooline raamat ootab järge. Et järge kirjutada, on vaja mälestusi, on vaja lugusid, mis mälestused omavahel seovad. Teksti ilmestavad alati kaasaega kuuluvad fotod. Betti Alveri muuseum ootab teid jutustama lugusid , ootab fotosid ja dokumente ( koopiad tehakse muuseumis) jm. Talletame üheskoos seda, mis veel on säilinud. Vaid niimoodi , raas raasu haaval, saame koostada oma linna huvitava loo.
Teeme üheskoos ära!

Viktor Svjatõšev
linnapea