Õues valitsevad juba pikemat aega külmakraadid, eluase vajab hoolega kütmist ning tsentraalse soojavarustusega majade arvestid loevad usinalt kroone. Toasooja andvate kütuste hinnad on püsivalt olnud tõusuteel ning olenemata kütteliikidest on soojus kallinenud kõikjal, eriti tuntavalt aga just neis piirkondades, kus köetakse maagaasiga. Kui veel kolm ja enam aastat tagasi oli gaasiküte igati taskukohane ja keskkonnasõbralik küte, siis tänaseks on olukord hinnaturul oluliselt muutunud. Ostame maagaasi sisse teiste Euroopa riikidega võrdväärsete hindadega, samas jäävad meie sissetulekud neist riikidest kordades maha.

Numbrilised näitajad Jõgeva katlamaja toasooja hindade muutustest ( MW/h);

Jaan 2003 veebr 2005 425 kr +5 % km
Veebr 2005 jaan 2006 421 +5%
Jaan 2006- sept 2006 505 +5%
Sept 2006 dets 2007 654 +5%
Jaan 2008 apr 2008 716 +5%
Jaan 2009 veebr 2009 1096 +18%
Veebr 2009 968 +18%

Kuigi tänasel päeval on maagaasi hind languses ja toasooja hind võib prognoosi kohaselt veelgi langeda, ei saa ebastabiilsele kütteliigile, mida on võimalik mõjutada poliitiliselt, ainuküttena suuri lootusi panna. Vene-Ukraina gaasitüli, mis mõjutab osaliselt Euroopa Liidu riike, on selge ohuna silme ees.
Et aga probleeme lahendada, on vajalik eelnevalt analüüsida võimalikke lahenduskäike ja prognoosida erinevate kütteliikide hindasid tulevikus. Alustasime võimalike koostööpartnerite ( finantseerimine ja uuringute koostamine) otsimist möödunud aastal. Läbirääkimiste tulemusena oli vaja leida usaldus nelja koostööpartneri; linnavalitsuse, soojatootja, uuringu finantseerija ja uuringu koostaja vahel, sest töö käigus võib olla vajadus kasutada firmade äriandmeid.
Leping jõudis allakirjutamiseni möödunud aasta lõpus ja tema täitmise tähtaeg on kümme nädalat. Esitan tutvumiseks töö sisu.

1. Jõgeva soojusvarustuse praegune olukord.
2. Jõgeva soojuskoormused ja koormusgraafik.
3. Katlamaja võimsus ja soojuskoormused.
4. Kütused, kütuse kulud, hinnad ja maksumused ( Gaas, kohalik kütus (puiduhake, turvas), mitme kütuse kasutamine)
5. Katlamajas kohaliku kütuse kasutuselevõtu tehniline eskiislahendus.
6. Koostootmisjaama rajamise võimalused ja majanduslik hinnang.
7. Kohaliku kütuse kasutuselevõtu maksumuse hinnang.
8. Erinevate kütuste kasutamise mõju keskkonnale.
9. Erinevate kütuste ja tehniliste lahenduste võrdlus ja majanduslik hinnang arvestades praeguseid ja prognoositavaid hindasid.

Analüüsi andmetele tuginedes saab katlamaja valdaja astuda järgmise sammu, paigaldades sobiva alternatiivküttega katla. Uue tahke kütuse katla ja etteandmissüsteemi väljaehitamine on äärmiselt kulukas ja ainult tarbija õlgadele maksumuse veeretamine on siiski liig mis liig. Seetõttu oleme koostöös soojatootjaga ning toetudes uuringu tulemustele kavandanud taotleda käesoleval aastal avanevast toetusmeetmest abiraha tahke kütuse katla rajamiseks. Kõigest eeltoodust jääb siiski väheseks, kui elanikud jätavad oma elamute soojustamise tegemata või küttesüsteemi kaasajastamata.
Meie linna korterelamud on ehitatud nõukogude korra ajal ning nende soojustamine ning küttesüsteemi olukord pole paljudel juhtudel kiita. Soojuse jaotus püstakute ja korterite vahel on ebaühtlane, soojuse kadu läbi välispiirde on lubamatult suur.
Hea meel on näha, et osades majades on tööd juba tehtud või nendega alustatud.
Kõik koos, omapoolset võimetekohast panust andes , suudame hoida toasooja hinda mõistlikkuse piirides. Kui kõik läheb plaanitu kohaselt, siis on võimalus uuel kütteperioodil osaliselt üle minna kohaliku kütuse tarbimisele. Hea, kui on olemas mitu alternatiivset kütteliiki, siis on alati turvalisem.

Viktor Svjatõšev
linnapea