Hea lugeja,

Jõgeva Linnavolikogu andis möödunud aasta lõpus loa 100% -liselt linnale kuuluva äriühingu „Jõgeva Veevärk OÜ” asutamiseks. Miks oli vajadus uue veemajandusega tegeleva ettevõtte moodustamiseks ning kas nüüd siis on oodata muudatusi selles valdkonnas?
Jõgeva linnas osutab vee-ja kanalisatsiooniteenust OÜ Jõgeva Vesi, kelle omanikeks on 65% ulatuses linn ja 35% ulatuses erasektor . Torustikud, mida mööda varustatakse tarbijaid joogiveega, reovett ärajuhtivad torustikud ning puhastusseadmed kuuluvad linnale. Teenuse osutamiseks on sõlmitud pikaaegne leping, mille tähtaeg saab ümber järgmise aasta kevadel.
Kuigi meie linn on territoriaalselt pisike , on siin siiski piirkondi, kus ei ole tsentraalset veevarustust ning on tarbijaid, kelleni jõuab vesi mööda amortiseerunud torusid. Oleme aastaid püüdnud nii abirahade kui omafinantseerimise teel olukorda paremaks muuta, kuid suuremahuliste tööde jaoks jäid meie võimalused ahtaks.
Möödunud aastal avanes võimalus taotleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” raames toetust veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Kavandatud tööde maksumuseks kalkuleeriti 41 milj krooni , millest omaosalus moodustab 8 milj krooni. Vastavalt meetme regulatsioonile saab toetuse taotlejaks ja kasusaajaks olla kas kohalik omavalitsus või ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõte.
Esitasime möödunud aasta augustis projekti rahastamise taotluse, kus taotlejaks ja kasusaajaks oli märgitud Jõgeva linn, kes aga ei ole käibemaksu kohuslane. Taotluse koostamise ajal aktsepteeriti abikõlbuliku kuluna ka käibemaksu, mis antud projekti mahu juures moodustab miljoneid kroone. Paraku ei peetud hiljem siiski meetme raames omavalitsuse käibemaksu abikõlbulikuks kuluks . Tekkinud olukorras oli linnal kaks lahendust; omandada OÜ Jõgeva Vesi 35% osast või asutada uus, linnale 100%-liselt kuuluv äriühing, kes oleks nii toetuse taotlejaks kui ka kasusaajaks ning kelle ülesandeks jääks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti raames tehtavate veemajanduse infrastruktuuri projekteerimis- ja ehitustööde ning ehitusjärelevalve tööde tellimine ja korraldamine.
Loogilisema lahendusena üritasime esialgu ära osta OÜ Jõgeva Vesi osalus, kuid kahjuks ei suutnud me ostuhinnas ühele meelele jõuda. Ajafaktorist kannustatuna asutasime möödunud aasta lõpul uue veefirma, kes esitas koheselt ka projektitaotluse. Nüüd jääb vaid loota positiivset tulemust rahastamise osas.
Suuremahulise ehitushanke ja ehitustööde elluviimiseks võib kuluda kuni kolm aastat, mille jooksul kaevatakse üles kilomeetrite kaupa linnatänavaid. Ränga töö tulemusena saab valdav osa linnaelanikke mõne aasta pärast tarbida puhtamat joogivett ning kanaliseerida oma reoveed torustikku. Eesmärk on, et puhas vesi jõuaks igasse kodusse ning reovesi juhitakse puhastusseadmetesse. Ikka puhtama ja tervislikuma keskkonna nimel.
Kes aga edaspidi osutab veeteenust Jõgeval, see selgub juba lähima aasta jooksul. .