Paljude isamaaliste laulude autori, Jüri Leesmenti, sõnad Jõgeva linna laulus ;
Küllap hakkad aru saama,
väike ka võib olla suur,
sobivad suurepäraselt nii meie riigi kui ka meie linna kohta. Mõiste „suur” ei pea alati märkima mastaapsust territoriaalselt ega rahva arvult. Väike rahvas võib tunda ennast ka suurelt, hingelt, vaimult ja tegude poolest.
Mõne päeva pärast täitub 91 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Riiklik iseseisvus on vabadust armastava rahva ülimaks saavutuseks ning võimsaks tõukejõuks kultuuri ja majanduse arengul.
Eesti rahvas on elanud ja kasvanud Läänemere kallastel tuhandeid aastaid. Siinsetes, küllaltki karmides tingimustes, kujunes meie rahva visa iseloom ja ellusuhtumine. Arvukad sõjalised võitlused teiste rahvastega oma vabaduse ja iseseisvuse kaitsmisel, kasvatasid eestlastes sõjalist vaprust , vaimu ja kangelasmeelt. Ka kõige karmimatel aegadel, kui rahva arv suurte tapluste ja näljahädade mõjul kiirelt vähenes, suutsid eestlased alal hoida muistse iseseisvuse pärimusena oma kangelasvaimu, keele ja kultuuri.
Vastiseseisvununa tuli seekordki asuda vapralt relv käes oma isamaad kaitsma. Ränkrasketes lahingutes karastatuna suutsid meie esivanemad välja tulla kaosest, luua oma toimiv riik ning selle kaitseks väljaõppinud ja karastunud sõjavägi andekate väejuhtidega eesotsas. Käesoleval aastal meenutame tänutundega neid vapraid võitlejaid, kes andsid oma panuse Vabadusvõitluse ühe pöördelisema lahingu, Võnnu lahingu , praegune Cesis Lätis, võitmiseks. Mälestamaks seda ohvriterohket ja kangelaslikku lahingut, peetakse koostöös naabritega käesoleva aasta Võiduparaad just tolles paigas. Vabaduse kaitsmine erinevate võõrvallutajate vastu nõudis hulgaliselt inimohvreid ning laastas majandust. Siiski väljusime sellest võitlusest võitjana ja vaba rahvana. Laastava sõja järel algas kogu maal hoogne ülesehitustöö, nii oli see Jõgevalgi. Ettevõtlikud inimesed ning kiire majandusareng võimaldas paikkonnal hoogsat arengut, mille tulemusena omistati Jõgevale 1. mail 1938 aastal linna austav nimetus. Selline aastate vahe võimaldab linnal astuda riigi juubelipidustustega ühes rütmis.
Tänane Jõgeva on 6000 elanikuga maakonnakeskus , mis pakub erinevaid võimalusi hariduse omandamiseks, kultuuriliseks meelelahutuseks ning sporditegemiseks. Traditsioone aitavad elus hoida Jõgeval korraldatavad ülevabariigilised luule-, muusika- ja kunstifestivalid. Tähelepanuväärsed on saavutused spordis. Kogume tuntust Eestimaa kõige külmema paigana ning Jõuluvana koduna.
Linna juubeliaasta oli värvikas erilaadsete sündmuste poolest, mis võimaldas huvilistel leida just temale meelepärast.
Kultuuri valdkonnas tõstaks esile; linnapäevade rongkäigu ja pikalaua peo kesklinnas, Puupäeva, laste hulgas järjest enam populaarsust võitva Päkapikumaa ja Jõuluvana kodu, Jõulurahu väljakuulutamise, kino taaskäivitamise , linna teatri etenduse „Klaver” Kassinurmes ,suvekontsert Helisev suveöö, Alo muusikapäevad, Betti Alverile pühendatud luulepäevad, laste tantsuturniirid. Ajaloolise tagasivaatega tähistasime saja aasta möödumist esimese seltsimaja avamisest ning pidutsesime Airi Rütteri eestvedamisel tegutseva, taasiseseisvumisliikumise kõrgperioodil 1988 aastal loodud, folklooriselts Jõgevahe Pere kahekümnendal juubelil.
Kõiki üritusi ei ole võimalik ajapuudusel ette lugeda.
Paljude kollektiivide tulihingelisel eestvedajal , inimesel, kes kogu oma elu on jaganud armastust ja südamesoojust, linna aukodanikul Asta Paeveeril täitus 80 eluaasta.
Sama palju kevadeid on vastu võtnud ajakirjanik Herbert Sööde, kes seniajani avaldab ajalehes Vooremaa oma rubriiki, mis kajastab elu-olu siinmail aastakümneid tagasi.
Sportlikest saavutustest tuleks eelkõige ära mainida SK Tähe jätkuvalt head tulemused Marko Saksingu eestvedamisel. Tervislike eluviiside tutvustamisega on edukalt toime tulnud üritus „Tervisepäev”, kus on välja kujunenud tuumik, kes tublilt iga kord spordipäevast osa võtab.
„BIG Kuldliiga esitleb „ etapi läbiviimine staadionil oli proovikiviks enne Kuldliiga suvise põhietapi käivitamist maikuus, mis toob siia staadionile nimekaid sportlasi, sh rahvuskangelase Gert Kanteri. Elevust tekitas sõprusmäng Kreeka linnapeade jalgpalliklubiga FC Toxodis.
Meelelahutusärimehe Aimar Pihlaku poolt korraldatud Eesti esimene Küüslaugufestival sobis külmalinna ürituste hulka sama hästi kui Jääpurika valamise ,sulatamise võistlus.
Tavapärast populaarsust omab motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff, mille paraadi toimumise aegu palistavad tee-ääri tuhanded motohuvilised. Uute meeldivate algatuste osas mainiks seltsing Reede poolt algatatud klubiõhtute sarja, avati lastele ja vanematele mängupaik Kraaksupesa. Üleriigilise kampaania „Teeme ära” raames sai meie kodulinn tüki maad puhtamaks. Kirjastati mitmeid linna tutvustavaid trükiseid. Muuseumi juhatajal ,Toomas Murul ja Heli Järvel, õnnestus koondada kaante vahele siin paigas enne sõda elanud inimeste mälestuskillud pealkirjaga „ Mälestuste Jõgeva”. Trükivärvi järele lõhnab veel Merike Kase poolt koostatud „Jõgeva linna lugu” ning Maie Puusepa ja Jaan Järve eestvedamisel koostatud raamat „Jõgeva linna kunstikogu”. Jõulukuu tõi rõõmu ka laste lugemislauale, Hille Karmi raamatu „ Joosep läheb Jõuluvanale külla”, kus tegevused on seotud meie kodulinnaga.
Õpilasteadurite vallas tuli suursaavutus ühisgümnaasiumi õpilaselt Maria Orb,ilt kes Ameerika Ühendriikides Atlantas noorte teadusmessil Intel ISEF saavutas tööga „Katlakivi tekke vähendamine magnetseadmega” leiutajate ja innovaatorite alliansi preemia, juhendajaks õpetaja Neeme Katt. Jõgeva linna Aasta õpetaja 2008 tiitli pälvis Linda Tross- õpetaja, kes voolib last südamega.
Meeskoor Mehis valis Aasta emaks muusikapedagoogi Ilmar Lääne ema Selma Lääne.
Erinevaid autasusid ja tunnustusi said veel paljudki teisedki. Tooks siinkohal esile väsimatut rahvakultuuri hoidjat Airi Rütterit, kes pälvis vabariikliku äramärkimise Ullo Toomi tantsustipendiumi näol.
Eesti Kooriühing tunnustas Maret Oja aastapreemiaga.
Jõgeva linn avaldas tunnustust Teenetemärgi annetamisega; Rein Mõts, Ludmilla Hannula, Airi Rütter.
Aumärgi pälvisid pedagoogid; Helge Maripuu, Anne Kütt, Piret Koll ja Eevi Mootse, sotsiaaltöö alal; Luule Palmiste ja Malle Jeltsova, kultuuri alal Heino Ilves, Sirje Narits, Merleen Läänemägi, Erki Teder, Toomas Vahur, päästetöötaja Jüri Alandi, ettevõtja Arvi Tammel, keskkonnatöötaja Kalev Aun, noorsportlaste kasvatamisel ;Aimur Säärits.
Majanduse valdkonnas tõstaks esile muutusi kesklinna ilmes. Aasta Tegu 2008 pälvis küsitluse põhjal Jõgeva kesklinna puhkeala. Äramärkimist vääris raamat „Mälestuste Jõgeva” , linnalaul „Ikka jõuab Jõgeva ”ja Karl Kristjan Nurmiku vapper tegu põlengust teatamisel ja abi osutamisel.
Traditsiooniliselt tunnustasime parimaid ettevõtjaid. Paremus selgitati kolmes grupis töötajate arvu põhjal. Tiitli „ Jõgeva Aasta ettevõtja 2007” pälvisid; Kronopal OÜ, Agrochema Eesti OÜ, Vooremaa Teed AS. „Hea maksumaksja 2007” oli AS Valmeco, kelle panus linna eelarvesse oli ettevõtjatest kõige suurem. Küsitluse põhjal tunnustati tiitliga „Kliendisõbralik kauplus 2007” Jõgeva Selver, Keskuse pood ja KSK Kaubakeskus.
Praegusel keerulisel ajal suureneb vajadus turvatunde järele järjest enam ning koormus mitmete erialade spetsialistide, nagu politseinikud, meditsiinitöötajad, päästeteenistuse töötajad, kaitseliitlased, võib suureneda plahvatuslikult. Oleme neid inimesi, kes möödunud aastal silma paistsid, pidanud meeles tänukirjaga juba mitmeid aastaid.
Seekord väärisid tunnustust päästeeteenistusest Tambet Kütt, Hannes Pagi, Tõnu Vare, politseist Annika Riisalu, Jana Õim, Kalle Sepp, haigla töötajatest Ave Traks, Brigitte Kutti, Koidu Rahn ning kaitseliidust Airiin Laaneväli, Marika Kallemaa.
Juubeliaasta ,kus tähistasime riigi ja oma kodulinna sünnipäeva, oli igati väärikas ja teguderohke. Endale jäid eriliselt meelde just linna sünnipäevaga seotud üritused ning kesklinna nägusamaks muutmine, oma linna laulu sünd ning linna ajalugu jäädvustavate sündmuste kajastamine raamatu kaante vahel. Kibekiirete tegemiste keskel sündis ka hulgaliselt uusi ideid, mis vajavad nüüd ellu viimist.
Ei saa unustada neid inimesi, keda viidi siit väevõimuga ära külmale maale. Seepärast on kavas EU toetusrahade abiga põlistada mälestus neist rasketest aegadest.
Mõte liigub selles suunas, et siduda teema kokku meie vabaduslaulikute, sõprade Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmentiga, kes andsid väärilise panuse läbi luule ja helide laulva revolutsiooni võidukasse lõpptulemusse.
Et lennukaid mõtteid ellu viia, selleks on vaja innukaid eestvedajaid ning kodutundega inimesi.
Praegused rasked ajad majanduses mõjutavad kindlasti võimalusi probleemide lahendamisel ja ideede elluviimisel. Sellegipoolest ei saa ettevalmistusi unarusse jätta. Oleme aastaid nautinud kiire arengu vilju ja ja pidanud seda protsessi loomulikuks ja pöördumatuks, jättes tähelepanuta ilmselged märgid majanduse jahtumisele.
Täna, kus rahavood kuivamas , peame tegema oma otsuseid arukamalt tavapärasest . Õppima , ümber õppima , omandama uusi teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad genereerida uusi ideid uutes tingimustes ellujäämiseks. Lõpetan oma sõnavõtu optimistlike sõnadega linna laulust. Naeratuse jäävust teada,
mäletada, märke seada.
ikka jõuab Jõgeva,
läbi laulu laheda.
Ehitada, elu kanda,
armuda ja andeks anda.
Kõike jõuab Jõgeva.
jõuab Jõgeva.
Aitäh teile, head kaaslinlased, panuse eest oma linna arengusse